Eesti Vabariik
on lähedane Saksasõnale Estland maa kohta. Varased ladina ja teised
muistsed versioonid sellest nimest on Estia ja Hestia. 1930ndate lõpuni
kirjutati seda nime inglise keeles
enamasti Esthonia.Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad
maad Eistlandiks. Nimetust estones kasutab ka Läti Henrik. 19. sajandini
nimetasid eestlased end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti
nime Johann Voldemar Jannsen.
Loodus
Topograafia
Eesti asub Läänemere idarannal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit
merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318
meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga
väiksed, suurim, Peipsi järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju
jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa
jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri
pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude
arv on umbes 1500