Hapevihma sajab siis, kui pilved ja sellest tulenevalt ka sademed on saastunud selliste kemikaalidega nagu lämmastik- ja väävelhape. Need ained satuvad õhku tehaste ja autode heitgaasidest. Sealjuures saastatud vihm võib alla sadada 1000 või enama km kaugusel saasteallikast. Vihm toob happe maakera pinnale, kahjustades hooneid, taimkatet, pinnast, loomi, veekogusid. Kõige enam kahjustatud piirkonnad on Loode- ja Kesk-Euroopa. Põhja-Ameerika idarajoonid ja osa Aasiast. Kui happevihm sajab maha metsa kohal, muutuvad puulehed ja okkad laiguliseks. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha. Happevihm on näidanud, et olla kahjulik mõju metsadele, magedad ja pinnase, tappes putukate ja veeorganismidele-vormid, samuti kahjustamata hoonete ja millel on mõju inimeste tervisele.
kemikaalidega nagu lämmastik- ja väävelhape. Need ained satuvad õhku tehaste ja autode heitgaasidest. Sealjuures saastatud vihm võib alla sadada 1000 või enama km kaugusel saasteallikast. Vihm toob happe maakera pinnale, kahjustades hooneid, taimkatet, pinnast, loomi, veekogusid. Kõige enam kahjustatud piirkonnad on Loode- ja Kesk-Euroopa. Põhja-Ameerika idarajoonid ja osa Aasiast. Happesademete mõju inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi
annaabi.ee 
