RAHA AJALUGU EESTIS
rahatähed, mis oli üle määratud summa, võeti lihtsalt ära. Nii kaotasid oma rahanatukese ka paljud
lihttöölised. Hinnad viskusid poes umbes viiekordseks, palgatase vaid neljakordseks.
II maailmasõja ajal 1941.a. juulis okupeerisid sakslased Eesti ligi kolmeks aastaks. Siis oli Eestimaa
ametlikuks nimetuseks Generelbezirk Estland. Saksa okupatsioonivõimude määrus 29. novembrist
1941 kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed ja mündid ehk idaraha.
Tegemist oli okupeeritud alade tarbeks viletsale paberile trükitud Saksa riigi krediidikassa tähtedega,
mil puudusid rahale vajalikud tunnused ja väljastamise aasta. Ehtsad riigimargad olid okupeeritud
alade käibes keelatud. Nii kaitses Saksa riik oma majandust inflatsiooni eest. Edasi lubati kasutada
ka Nõukogude raha. Kurss oli 1 idamark = 10 rubla. Käibemüntideks said pennid, mida valmistati
tsingi sulamist. Müntidest tulid käibele tsingist 1-, 5-, ja 10-riigipennised.
annaabi.ee 
