Rooma, vabariik ja keisririik
Mujal etendasid roomlased tahes-tahtmata kultuuritooja osa. Suuremad linnad tekkisid siin
alles rooma vallutuse järel ja omandasid seetõttu algusest peale roomaliku ilme. Peamise
kõnekeelena levis linnades ladina keel. Nii romaniseerusid lääneprovintsid idaprovintsidest
märksa enam. Küllalt suurel osal neist aladest (Prantsusmaal ja Hispaanias) kõneldakse
tänapäevani ladina keele baasil kujunenud romaani keeli. Samal ajal levis tsivilisatsioon
lääneprovintsides idaprovintsidega võrreldes kõigest hoolimata suhteliselt pinnapealselt.
Suuremad linnad tekkisid ainult Vahemerega vahetult piirnevatel aladel, ja needki jäid oma
jõukuse ja arengu tasemelt enamasti idamaa linnadele alla. Vahemerest eemal säilitasid
läänepiirkonnad aga ülekaalukalt põllumajandusliku iseloomu.
Ka põllumajandus oli idas ja läänes oluliselt erinev. Kui idapoolsetel aladel harisid põldu
peamiselt kas isiklikku maatükki omavad või rentnikuna suurmaavaldaja põlde harivad
annaabi.ee 
