Hobusekasvatus
Hobuste veojõu üle otsustati vaid välimuse, st. suuruse järgi, ja ei osatud arvatagi, et ka
väikesel hobusel võib olla imestamisväärselt suur veojõud.
Tori Hobusekasvanduse II perioodil (1880...1908) mindi Toris sõjaväe tellimuse
kohaselt üle ratsahobuste aretamisele, kelle eest tsaarivalitsus maksis kõrget hinda.
Kohalikke märasid paaritati orlovi traavli, anglo-araabia, täisverelise ratsahobuse,
idapreisi jt. täkkudega, kes paraku ei muutnud kohalikku hobust sobivaks
põllutööhobuseks.
Sangaste krahv Fr. G. M. v. Berg hakkas kasutama Poolast ostetud norfolk-roadsteri
täkku Hetman, kelle järglasi sai kasutada nii ratsasõiduks kui ka põllutöödeks ja raskuste
veoks.
Tori tõu loomise III perioodil 1908...1920kinnistati norfolk-roadsterite omadusi ja
kasutati nende sugulastõugu idafriisi tõugu, mis aga ei teinud tori tõurühma paremaks.