Hülged, eksamimahuline uurimustöö
Hallhüljes: Läänemere hülglastest kõige suurem, teistest kergesti eristatav pika, suhteliselt
kõrge koonu järg. Täiskasvanud isendi pikkus on 1,6-2,6 m. Isased võivad kaaluta 300-315 ja
emased 150-200kg. Karvastiku värvus varieeruv, mitmesugustes värvitoonides helehallist kuni
mustani, emased on enamasti heledad ja vähem laigulised. Vastsündinud hülgepoja karv on
kollakasvalge. Hallhüljes on levinud Barentsi, Lääne- ja Põhjameres. Kõige idapoolsemaks
levikualaks on Valge mere kael. Eestis esineb hallhüljest Lääne-Eesti saarestiku ümbruses, Soome
lahe kääneosas ja Riia lahes. Arvukas levik sõltub toitumistingimustest ja jääoludest. Kevadel
siirduvad hallhülged koos triivjääga Soome randa ning edelapoolsetesse vetesse, osa aga jääb meie
avavetesse. Eluviisilt on hallhüljes läänemere hülglastest kõige ulgumerelisem. Elupaigaks on
suurem osa aastast avameri ning rannikust kaugemal asuvad saared ja laiud. Talvel elutseb jää