rahvusvahelist õigust eirates jaotas VaheEuroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Muudeti Poola ja Baltikumi jagamist. Saksamaa loobus Leedu territoorumist, NSV kohustus maksma talle. Itaalia liitus Saksamaa liitlaseks Poola 1. sept. 1939 ründab Saksamaa Poolat (Algab Teine Maailmasõda) Inglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja UusMeremaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17.sept. NSV hõivas IdaPoola 22.09. 1939 Brestis Saksa ja NSVL vägede ühine võiduparaad. Saksamaa liitlasteks tulid Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Saksamaa vägede Poola piiri ületamine Kummaline sõda & Taani vallutamine 19391940 Saksamaa ja Prantsusmaa viisid väed Maginot`i ja Siegfred`i liinile. (Suurbritannia osales ka Prantsusmaa poolel) Sõjategevus soikus ja algas kummaline sõda, kus kumbki pool ei näidanud aktiivsust 9
oleks valmis suuremateks järeleandmisteks teiste riikide arvelt. Kokkuleppele jõuti Saksamaaga, mis viis Molotov Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimiseni 23.august 1939. MRP avalik osa sisaldus kahe riigi vahelist mittekallaletungilepingut ja mitmesuguseid majandusalaseid leppeid. Pakti salajane lisaprotokoll jagas IdaEuroopa kahe diktatuuri vahel mõjusfäärideks, kusjuures kontroll Balti riikide, Soome ja IdaPoola üle pidi minema NSVLile. Lisaks sellele otsustasid värsked liitlased ühiselt hävitada Poola riigi. 1.septembril 1939 alustasid Saksa väed Poola vallutamist, pannes sellega aluse ka Teisele maailmasõjale. 17.septembril tungis NSVL oma vägedega IdaPoolasse ning sundis alistuma sinna taganenud Poola üksused. Eesti säilitas maailmasõja puhkedes neutraliteedi ning loodeti sõjast pääseda ainult majandusraskuseid taludes, kuigi levis ka
annaabi.ee 
