Euroopa riigid pärast II maailmasõda
1960. aastate lõpul hakkas Bonni poliitika SDV suhtes muutuma. Uue idapoliitika
kujundajaks sai SDP liider Willy Brandt, kes oli KDL/KSL ja SDP koalitsioonivalitsuses
välisministriks ning 1969-1974 liidukantsleriks. Sõlmides idalepingud NSV Liidu ja Poolaga
1970. a. ja suhete aluste lepingu Saksa DV-ga 1972. a., leppis Bonn tollal Teise maailmasõja
võitjate poolt Potsdamis tõmmatud Saksamaa piiridega ja tunnustas SDV-d kui iseseisvat
riiki. Kuigi SLV elanikkond suhtus Brandti idapoliitikasse kiitvalt, võitles opositsiooniline
KDL/KSL ägedalt selle vastu. Idalepingud ratifitseeriti alles siis, kui sinna lisati seletus, milles
kinnitati, et ühinenud Saksamaa pole enam lepingutega seotud.
Sedamööda, kuidas Bonn tunnustas SDV-d, paranesid ka NSV Liidu ja SLV suhted. 1973. a.
külastas Bonni Breznev. Seni polnud ükski NSV Liidu juht Lääne-Saksamaad külastanud. Visiidi
ajal allkirjastati mitmeid dokumente, millest tähtsam oli kultuurialase koostöö leping. SLV ja NSV