Euroopa Liidu naabruspoliitika
See omakorda on
pannud proovile EL-i ühtsuse ja kaugemas perspektiivis isegi tema
eksistentsi. Sellised arengud on paraku meeltmööda nii Venemaale kui
USA-le, kes peavad EL-i oma ohtlikuks kaubandus-majanduslikuks
konkurendiks. On selge, et suurte põgenikevoogude vastuvõtt EL-i riikide
poolt nõuab Brüsselilt suuri lisakulutusi, jättes sellega EL-ile vähem
ressursse kätte Idapartnerluspoliitika teostamiseks. Viimast pärsib
oluliselt ka mõnede Idapartnerlusriikide omavaheline konfliktne suhestus
– näiteks Ukraina-Venemaa faktiline sõjaseisukord Ida-Ukrainas,
Gruusia-Venemaa madalseisus suhted pärast Abhaasia ja Lõuna-Osseetia
okupeerimist Venemaa poolt. Pingeline on olukord ka Moldova ja
Venemaa vahel, kuna viimane ei soovi oma 1500-mehelist
ekspeditsioonikorpust välja tuua Moldovast relvajõul eraldatud
Transnistriast. Krimmi annekteerimine ja sõjategevus ning separatistide
sõjaline toetamine Ida-Ukrainas on pingestanud suhteid ka Venemaa ja
annaabi.ee 
