Euroopa Liidu naabruspoliitika
Ent Moskva ja Euroopa Liidu pikaajaliste ning üha teravnevate
vastuolude tõttu pole realiseerunud ka omaaegse Soome peaministri
Paavo Lipponeni poolt 2000. aasta oktoobris välja öeldud soov, et
Helsingi-Tallinn-Peterburi kolmnurgast kujuneks aastakümnendi jooksul
välja globaalse tasemega arengukeskus. Eelöeldut silmas pidades ei saa
siiski tõdeda, et Põhjamõõde kui EL-i üks naabruspoliitika osispoliitikaid
oleks väljasuremise teel. Tema tähtsus võrreldes Idapartnerluspoliitikaga
ja Lõunadimensiooni poliitikaga on viimaseid rahvusvahelisi sündmusi
arvestades (Ukraina konflikt, Euroopa põgenikekriis, “Islamiriik ISISe “
tegevus jne) küll oluliselt vähenenud. Ent tema jätkamise vajalikkuses ei
kahtle senini ükski EL-i liikmesriik. Viimaste aastatega on Põhjamöötme
raames rakendatud tööle uued partnerlusvormid. Nii näiteks teatas 2010.
aasta novembris äsja Põhjamõõtme välisministrite Oslo kohtumiselt
annaabi.ee 
