Euroopa Liidu naabruspoliitika
Vastastikkustest huvidest lähtudes aga ei
tohiks tahaplaanile jätta Euroopa Liidu jaoks olulisi väärtusi ning teatud
tingimuslikkust, mis on “enam enama eest” põhimõtte aluseks. Minnes
aga siit Idapartnerluse poliitika juurde, siis siin peab Eesti oluliseks
initsiatiivi edasiarendamist vastavalt Idapartnerluse Vilniuse
tippkohtumise ühisdeklaratsioonis sõnastatud eesmärkidele ning
kahepoolsete suhete jätkuvat arendamist Euroopa Liidu ja
Idapartnerlusega haaratud riikide vahel, millisteks on Armeenia,
Azerbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Samas toonitab
Eesti juhtkond, et Idapartnerlus peab olema piisavalt paindlik, et
võimaldada individuaalset lähenemist partnerriikidele, ehk teisiti öeldes
liikuda kiiremini edasi nende riikidega, kes selleks on valmis.
-8-
III loengupaar õppeaines “Euroopa Liidu naabruspoliitika”. Teema: