Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939
Leedu nõustus kohe, Soome andis eitava
vastuse ja Eesti ning Läti ei jaatanud ega eitanud.
Muutus rahvusvahelises olukorras tõstatas Eestis ja Lätis küsimuse senise välispoliitika
muutmisest: kas minna koos Inglismaaga, aga arvestada ka Saksamaa seisukohti või minna
koos Prantsusmaaga ja arvestada ka Nõuk. Liidu seisukohti.
SEE OLI EESTI LAVEERIMINE SAKSAMAA JA NÕUK.LIIDU VAHEL.
Eesti teatas, et juhul kui Saksamaa ja Poola keelduvad Idapaktis osalemast, ei paku pakt Eestile
huvi. Eestis peeti oluliseks ka Inglismaa seisukohta. Sama tegi Läti.
Juulis kutsuti kõikide Balti riikide välisministrid Moskvasse Idapakti küsimuses. Litvinov ütles
Eesti välisministrile: Et Saksamaa ei taha oma käsi Balti riikidega siduda; et Saksamaa ähvardab
Nõuk. Liitu ja Balti riike, et liiguvad kuulujutud Saksa-Poola kokkuleppest Balti riikide tuleviku
osas, et Nõuk
annaabi.ee 
