Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939
on sellega võimalik kontrollida ja mõjutada ka Leedu ja Läti välispoliitikat.
Saksamaa suhtumine Idapakti oli eitav ja jäi selleks ka edaspidi. Saksamaa oli vastu
igasugustele vastastikuse abi lepingutele. 1934 avaldas Saksamaa nn. Idapakti riikidele
memorandumi – Saksamaa ei kavatse osaleda kollektiivse julgeoleku loomises. Vaid see
vastuvõetav, kui on vaid mittekallaletungi kohustus, mitte vastastikuse abistamise kohustus.
Idapaktiga liitumine oleks sidunud Saksamaa käsi Ida-Euroopas. Berliin hoiatas ka Balti riike
Idapakti eest. Saksamaa püüdis 1934.a. suvel demonstreerida oma huvi Eesti vastu, näidata,
et ta ei ole Eesti ja Soome suhtes ükskõikne. Saksa sõjaminister külastas Tallinna.
1935 loobuti Saksamaa ja Poola kategoorilise vastuseisu tõttu Idapaktist.
Olukord hakkas muutuma pärst Inglise-Saksa mereväelepingut 1935, SB hakkas
Läänemerelt eemalduma. Saksamaa sai Läänemerel vabad käed
annaabi.ee 
