ÄRKAMISAEG
vastu seismiseks. Järgmisel aastal esitas ta, samuti ühes oma kõnes, nägemuse
eestlaste tulevikust, märkides, et eestlaste väikese arvu tõttu ei saada kunagi
poliitiliselt ega sõjaliselt vägevaks, kuid tõi võrdlusena kreeklasi, kes olid vanal ajal
suured hariduse ja vaimu poolest. 1878. läks Hurt jannsenlaste poolele, kuna teda
pahandas Jakobsoni ja "Sakala" kirikuvastane hoiak. Ta ei pooldanud ka Jakobsoni
reaalpoliitilist idaorientatsiooni, kartes venestamise ohtu ohtu eesti keelele ja
luteri usule. 1880. aastal lahkus ta Peterburi eesti Jaani koguduse õpetajaks, mis
vähendas tema mõju edaspidises rahvuslikus liikumises. Hurda rolli olulisus
kajastub ka rahvaluule kogumisel ja Aleksandrikooli organisatsiooni juhi kohal.
1880. aastate alguses hakati venestamispoliitikat ellu viima ka Baltimaades ning
esmakordselt jättis Aleksander III oma trooniletuleku järel kinnitama baltisakslaste