Sellest osa hõlmab tohutu suur Siber, mis on väga karmi kliimaga. Seal on ka väga palju metsi. Venemaa Föderatsioonis eristub kolm põhipiirkonda. Venemaa Euroopa-osa on kõige tihedamini asustatud ja kõige viljakam. Seda ala ääristavad lõunas Kaukasuse mäestik ja idas Uurali mäestik. Selle taga asub Siber, mis jaguneb samuti kolmeks piirkonnaks. (Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud. Seal uhub põhjarannikut Arktika ookean ehk Põhja-Jäämeri. Seal asuvad veel sellised suured saarestikud nagu Novaja Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need on peaaegu aasta läbi jääs. Seal asub ka palju kaevandusi ja naftaleiukohti. Venemaa suurt territooriumi läbivad paljud jõed. Tuntuimad on Siberi jõed, Jenissei, Ob ja Leena. Need kannavad väga külma vett. Siberis asub ka maailma sügavaim magedaveeline
maailma tsivilisatsiooni hälliks. Just seal hakkas inimkond esimesena maad harima ja püsiasulaid rajama ning võib rääkida algse kultuuri kujunemisest. (Piiblientsüklopeedia 1996, sub geograafia) 5 1.2 Palestiina varasem ajalugu Selleks, et piirkonna sündmustesse objektiivsemalt suhtuda, tuleb tunda selle ajalugu. 3000 aastat eKr asustasid tänapäeval Lähis-Idana tuntud alasid erinevad lääne-semiidi hõimud, üldnimega kaananlased, kellel oli suhteliselt kõrge kultuuritase. Osadest neist said hiljem heebrea keelt rääkivad rahvad. Juutide ajalugu saab alguse juba 2000 aastat enne Kristuse sündi, tema esiisa Aabrahamist, viimase pojast Iisakist ja pojapojast Jaakobist. Piibli järgi olevat Jehoova tõotanud selle maa anda Aabrahamile ja tolle järglastele, kui ta peab kinni ainujumala usust. Sellepärast nimetatakse Püha Maad ka Tõotatud Maaks
annaabi.ee 
