Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
kirjaviisi. Uuendusmeelsed kirjamehed tegid tolle aja kohta radikaalseid ettepanekuid (Fischer toetas), mis kutsus esile Põ-
Eesti vaimulikkonna vastuseisu. Uuendatud kirjaviisis kirikuraamatutest kaevati Rootsi kuningale, misjärel osa selliseid
raamatuid keelati.
Hornung 1693 III põhjaeesti k grammatika "Grammatica Esthonica", kirjutatud ladina ja saksa k, sõnastikuosa
puudub. Pole tegemist üksnes Hornungi kirjutatuga. Murdeliselt esindab Põ-Eesti keskmurde idamurrakuid. Grammatika
on käsitluslaadilt deskriptiivne, sisaldab rööpvorme.
Hornungi keelekasutus: mainib, et eestlased ei tarvita f-i; h-d sõna algul mõnes paigas hääldatakse, mõnes mitte; sõna
keskel hääldatakse h-d; konsonandi kao tulemusel võib sõnas esineda silbivahe; esmakordselt konstateerib
vältevaheldust. Järgib Forseliuse kirjaviisi. Hornungi grammatika kandvaim osa on morfoloogiakäsitlus, sõnade
käänamise ptk eelkäijate omast parem