Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
Teose
Hoppiuse kirjutatud saksakeelses eessõnas antakse ülevaade seni ilmunud 23 eestikeelsest kirikuraamatust. Eestikeelne
eessõna on põhjaeesti keelde redigeeritud 1686 Wastsest Testamendist. Tarve UT järele oli suur, aga raamat muutus
raskesti kättesaadavaks, kuna Põhjasõja käigus enamik Eesti pastoreist suri või põgenes Rootsi. 1715 testamendis oli
võrreldes 1705 tõlkega erinevaid jooni: põhiliselt see, et endine Hornungi-mõjuline idamurdeline keel oli saanud
läänemurdelisema ilme.
Piibli tõlkimine 18.saj pani aluse kirjakeele traditsioonile, mis ei vastanud rahvakeelele, aga sisaldades selle elemente.
Tekkis ülev arhailine raamatukeele traditsioon. Piibel ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtseks kirjakeeleks, rikastas
kirjakeele sõnavara ja vormistikku. Tänu piiblile tuli kirjakeelde läänemurdelisi jooni. Piibli autoriteedi tõttu muutus
autoriteetseks ka piiblikeel (kuni 19.saj algus)