keele ülemvõim 20. sajandi alguseni. Arenenud kultuurikeeleks kujunes soome keel 1870. aastail ning Soome riigikeeleks sai see 1917. (Liiten jt, 2001, lk 84) 5 2. Murded Soome keel jaguneb kaheksaks murdegrupiks: edelamurdeks, edela vahemurdeks, Härme murdeks, Lõuna-Põhjanmaa murdeks, Kesk- ja Põhja-Põhjanmaa murdeks, Peräpohjola murdeks, Savo murdeks ja kagusoome murdeks. Tihtipeale ühendatakse kuus esimest rühma lääne- ja kaks viimast ida-murdeks. Idamurdeid on lääne-murretest ühtlasemad. (Soome, 2017; Kaevats & Varrak, 1995, lk 591-592) Soome keele murretel on parasjagu suur erinevus. Peamine piir jookseb ida- ja läänemurrete vahel. Erinevused on peamiselt foneetilised ehk häälduspärasused ja morfoloogilised ehk omasustesse puutuvad, aga leidub ka huvitavaid sõnavaralisi erinevusi. (Eisen, 2008, lk 124) 6 Kokkuvõte Käesoleva referaadi koostamisel õppisin soome keele olemuse ja tuntuse
liikumisega, mida nimetati äratusliikumiseks, mille tuntumaiks juhiks oli Paavo Ruotsalainen ja mis levis üliõpilaskonnas. Liikumine haaras kaasa andeka Lars Stenbäcki, kelle elueituse vastu astus Runeber 1838 üles ,,Vana aedniku kirjades". Äratusliikumise tähtsus rahvast ühendav ja iseteadvust tõstev roll. Tüliküsimused soome keele kasutamise probleem, nn. murrete võistlus (Becker, Gottlund => soovitasid/nõudsid, et kirjakeeles kasutataks rohkem idamurdeid). Olukorra stabiliseeris Lönnrot => lähtus traditsioonilisest lääne alusest, rikastas keelt idasoome ainese ja uudissõnadega. Tõsiselt sai soome kirjandus arenema hakata rööbiti poliitilise ja majandusliku tõusuga 1860ndatel. Turu ja Helsingi romantism oli põhiliselt rootsikeelne. 1860ndatel aastatel jõudis järg soomekeelse kirjanduse kätte. Rühm lüürikuid: (Ahlqvist Oksanen, Krohn Suonio), Gummeruse ja Kivi teostega algas soomekeelne proosa.
annaabi.ee 
