Mulgi murre
olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata
sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti
idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned.
Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt
Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte
alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad
kõige arvukamalt Mulgi läänemurrakuis (Halliste, Karksi, Paistu). Mulgi
idamurrakuis (Tarvastu, Helme) leidub rohkel arvul Tartu murdega ühiseid jooni.
Arvamus, et Karksi on Mulgi murde keskne murrak, baseerub arvatavasti faktil, et
Karksi murraku leidub enim Mulgi murdele iseloomulikke tunnusjooni.
Lõunaeestilisi jooni on kõige rohkem Helme idaosas, pisut vähem teistes Helme
osades ja tunduvalt vähem Tarvastus ja Karksis
annaabi.ee 
