3)Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid, nende omavahelised suhted tihti vaenulikud, linnriigid püsisid veel, kuid polnud sõltumatud nagu varem vaid allusid suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid jumalatena koheldaks, palga sõdurid, sõjaelevandid, kiviheitemasinad, piiramistornid, sõjalaevad suuremad ja kiiremad,hellenistlikud linnad-asuti vanadesse idamaistesse linnadesse ,ka uusi, uutest tähtsaim Aleksandria-vahemeremaade suurim linn, kultuurikeskus, vanadest linnadest, ratsa ja vankrisõiduks tänavad,avalikud pargid,kuningalossi ala,suur sadam, tuletorn,lossi süvendatud sadam,teater,templid,suur kaubasadam,kalmistu,amfiteater,staadion, monumendid ja pühamuid,kohtu, hipodroom, Museion-muusade pühamu,suure raamatukoguga,Pergamon väike-aasias oli kultuuri keskuseks.Kogu eluolu kreekapärane, rajati
seast, kes enamasti olid kreekamakedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Hellenistlikud linnad Põhiliselt asutati need vanadesse idamaistesse linnadesse. Kogu eluolu linnades oli kreekapärane rajati templeid, teatreid, väljakuid, staadione, gümnaasiume. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid.Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti
Kodanik muutus üha enam ja enam tarbijaks ning kujuned välja massikultuur- kultuur mis on mõeldud „keskmisele“ inimesele ja mida surutakse peale agressiivse reklaamiga, et igaüks oleks „nii nagu naaber“. 50nendate aastate keskel tekkis seetõttu vastuseis massikultuurile. Aja jooksul arenes ühiskonnavaesest protestiliikumisest välja hipiliikumine. 3. Hipiliikumise üldiseloomustus. Rõhutati armastust, rahu ja vabadust, süveneti idamaistesse religioonidesse, üritati lahti ütelda igasugustest piirangutest. 4. Woodstocki rokifestival 1969, selle tähtsus. Hipiliikumine kulmineerus 1969. aastal USA-s toimunud Woodstocki rokifestivalil. Seejärel aga selgus, et hipiliikumine ei ole elujõuline ning on ummikusse jooksmas. Puudusid konkreetsed ideed, siht ja suund, mille poole püüdelda. 1970. aastate keskpaigas hipiliikumine hääbus. 5. Mustanahaliste vabastusliikumine ning selle seosed
annaabi.ee 
