toonideni ning asetsevad pikas kobaras. Õitseb maist augustini. Annab kergesti isekülvi. [1, 11] Looduslikult kasvab lilla vägihein Vahemeremaadest kuni Kesk- Aasiani; peamiselt stepis. [11] Lilla vägihein sobib hästi päikeselistesse kasvukohtadesse püsikurühmadesse või kiviktaimlasse hästi vett läbilaskvasse liivasesse pinnasesse. Head naabrid on näiteks amellaster, idamagun, mailased, kellukad, kollane kariklkar, kõnnusalvei, kurerehad, kolmeroodne hõbeleht, naistenõges ning mitmed dekomtiivsed kõrrelised, nagu igihaljas kaerand. [1] Paljundamine seemnetega ja juurpistikutega. Seemned külvatakse avamaale mais- juunis. Esimesel aastal areneb suurte lehtedega rosett. Noored taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Sorte paljundatakse juurepistikutega. [11, 14] 2.KUSLAPUULISED 2.1. Sugukonna üldine iseloomustus
Ei talu tuuliseid kasvukohti, võib vajada toestamist. DIANTHUS GRATIANOPOLITANUS - HALL NELK • Kuni 30 cm kõrgune padjandtaim. Lehed kitsad sinkjashallid, hallid. Õied lihtsad, asetsevad 2-3 kaupa õievarre tipus. Päikeseline kasvukoht, pigem lahjem muld. PHLOX PANICULATA - AED-LEEKLILL (AEDFLOKS) • Moodustab mitu püstist vart, mis on ovaalsete lehtedega kaetud. • Floksid kasvavad hästi kobedal liivsavimullal. PAPAVER ORIENTALE - IDAMAGUN • õie läbimõõt kuni 18 cm. Püstiste ‘Napoleo võrsetega n’ taime kõrgus on kuni 90 cm. Õied asetsevad vartel üksikult • Kasvab hästi avatud päikesepaistelis tes kohtades hea drenaaþiga muldadel AGASTACHE FOENICULUM - ANIISI- HIIDIISOP • lõhnavate hallikasroheliste elliptiliste kuni munajate (meenutavad nõgese lehti) vastakuti asetsevate lehtede ja lõvilõuaõisi meenutavate õitega, mis on
annaabi.ee 
