Soome ja Rootsi välispoliitika
on jäänud aga rohkem eraldiseisvaks. Heaks näiteks on siin rahaliiduga ühinemise temaatika.
Kui Soome on rahaliiduga ühinenud ja euro kasutusele võtnud, siis Rootsi on säilitanud oma
rahvusliku valuuta. Soome on uue liikmesriigina nimetatud eeskujulikuks õpilaseks, kes on
kiiresti ülevõtnud Euroopa Liidu liikmesriigi põhimõtted ja toetanud Euroopa integratsiooni
jätkumist. Samal ajal on Rootsi vaatamata oma passiivsusele Euroopa integratsiooni teemades
siiski toetanud Euroopa Liidu idalaienemist. (Ojanen 2000: 20) Kui otsida sellisele
käitumisele ajaloolisi põhjuseid, siis kindlasti mõjutab asjade käiku see, et Rootsi on ajaloos
olnud oluliselt suurema mõjuvõimuga riik kui Soome. Seetõttu on Rootsi rohkem suunatud
oma rahvuslike huvide eest seisemisele. Kuna Soome on võrreldes Rootsiga olnud iseseisev
riik lühikest aega ning olles Venemaa naabriks ja kannatanud minevikus idanaabri agressiooni
all, on Soome jaoks kindlast olulisem Euroopa Liidu roll turvalisuse tagamisel
annaabi.ee 
