Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Eestiks sai aja jooksul läänekristliku usuga sakslastele allunud suurem osa.
Kaua aega püsis Eesti idapiir muutumatuna. See kulges mööda Narva jõge, Peipsi järve ja siis läbi
tihedalt asustatud maastiku Räpina ja Vastseliina lähedalt.
1918. aastal saavutasid eestlased lõpuks omariikluse ja 1920. aasta Tartu rahuga pidi seda
tunnistama ka Venemaa. Piiri tõmbamisel püüdis Vabadussõjas võidukas olnud Eesti parandada ajaloo
ebaõiglust ja ühendada endaga ka idakristlikud eestlased (setud ja vadjalased). Tartu rahu piir kulges veidi
ida poolt Narva jõge, üle Peipsi järve ja siis Pihkva lähedalt läbi suurte soode maastiku Irboskast kagus. Piir
oli lühike ja kergemini kaitstav kui ükski teine arvessetulev joon.
Ent ajalugu parandada ometi ei õnnestunud - juurdetulnud alad olid vahepeal tugevasti venestunud
ja nende elanikud suurelt osalt eestivaenulikud. Nõukogude okupatsiooni ajal liideti enamik neid taas
Venemaaga