RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
Juba 9. detsemril 1918 oli valitsus
heaks kiitnud kinstnik Peet Areni ettepaneku moodustada komisjon, mis töötaks välja Eesti
postmarkide, raha ning lipu kujunduse. Otsustati välja lasta 5-, 10-, 20- ja 50 pennised ning
1-, 3-, 5-, 10-, 50-, 100- ja 500 margased riigikassatähed. Igakordse emissiooni suuruse pidi
paika panema Ajutine Valitsus. Määrati kindlaks ka vahekord seni käibinud rahamärkidega:
ühemargane Eesti riigikassatäht pidi võrduma ühe idamargaga või viiekümne idakopika ning
ühe Saksa margaga. Kuna riigil puudus paberraha tagatiseks vajalik kullareserv, otsustas
Ajutine Valitsus, et riigikassatähtede eest vastutab Eesti riik kogu oma varanduse ja
sissetulekutega. Nii oli Eesti Vabariigi esimese raha nimetus ,,mark" määratud juba valitsuse
9.detsembri otsusega ning seda kinnitati ka Rahaministeeriumi konkursi teadaandes. Raha
nimetuse üle eriti ei vaieldud. Esiteks ei olnud selleks aega, teiseks kallutas otsuse marga