Alutaguse madalik
liigid: ahm ehk kaljukass, laanenäär ja habekakk. Alutaguse suurtele metsaaladele on iseloomulik ka
lendorava esinemine ja karude rohkus. Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast.
Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele.
3
Vetevõrk
Alutaguse lääneserv ulatub Pandivere kõrgustiku
idajalamini. Viimast iseloomustab veerohkete allikate vöönd,
millest saavad alguse Alutaguse suuremad jõed. Jõed kuuluvad
kolme erinevasse vesikonda: Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi
ja Alajõgi suubuvad Peipsisse; Purtse ülemjooks ehk Oandu
jõgi suundub Soome lahte; Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi suubuvad Alutaguse idapiiril Eesti
veerohkeimasse Narva jõkke.
Alutagusel on ka palju järvi, mis aga paiknevad ebaühtlaselt. Suurim järvede koondumisala on
annaabi.ee 
