1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721. aastal nimetati konsistooriumi korraliseks assessoriks. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. 1742. aastal sai Hellest IdaHarjumaa praost. Sellel kohal ei saanud ta olla aga kaua, sest juba järgmisel aastal Anton Thor Helle suri. Esimene eestikeelne Piibel 1715. aastal ilmus Johann Gutsleffi tõlkes põhjaeestikeelne Uus Testament, mille põhjalikult toimetatud teine trükk nägi ilmavalgust 1729. aastal. See saigi täispiibli tõlkimise üheks aluseks. Vana Testamendi tõlkisid PõhjaEesti kirikuõpetajad üldiselt 1720. aastatel. Piibel sai lõpuks ilmuda ilmselt tänu sellele, et 18
nn talupäevad, mida tehti korraliste teoliste osavõtuta teatud töödel (külv, viinapõletamine, voorid jne) Tegu tehti kas tingiviisi (perele mõõdeti põllutükk kätte) või hoopkaupa (kõik teolised koos). 1804. a. talurahvaseaduse järgi oli lubatud täistalult nõuda 600 päeva tegu aastas. 1816.a. seadus teotööd ei piiranud, kuid üldiselt lähtuti rendilepingute sõlmimisel varasematest vakuraamatu normidest. 1839. a. tegi IdaHarjumaa kuuepäevatalu keskmiselt 607 teopäeva aastas, Lõuna Harjumaal 516 päeva. Täistalu teopäevad jagunesid XVIII XIX sajandi vahetusel: 5 rakmepäeva nädalas läbi aasta, 6 jalapäeva nädalas suvel ning abitegu: külviks 5 päeva kevadel ja 5 sügisel, 18 päeva sõnnikuveoks, 4
annaabi.ee 
