Töölisparteiks(NSDAP). Aastal 1921 sai Hitler selle juhiks. 1923. a Üritas Hitler saada koos Erich Ludendroffiga ja Hermann Göringiga Münchenis võimu haarata (nn Müncheni putš), et korraldada Benito Mussolini Rooma-marsi eeskujul Berliini-marssi. Ta mõisteti (1.14.1924) viieks aastaks vangi. Vangis olles kirjutas ta raamatu ,,Mein Kamph“ (,,Minu võitlus“ 1925), milles rääkis ta oma poliitilistest põhiseisukohtadest (Versailles`lepinguga tühistamine, Saksamaa idaekspansioon ja aarja rassi ülemus). 1925.a naases Hitler tagasi poliitikasse, peale ülemaailmse majanduskriisi puhkemist (1929) kasvas tema partei populaarsus olulisekt. 1932. a kandideeris ta Saksamaa presidendiks. Pärast Paul von Hindenburgi surma (1934) haaras ta võimud enda kätte ka presidendivõimu ning võttis tiitliks juhi ja riigikantsleri, seejärel kujundati välja üleriigiline juhikulutus. 1934.a tegi Hitler parteisisesele opositsioonile verise lõpu (Pikkade nugade öö).
Ilmselt on ühiskonnas leidunud vägagi erinevaid uskumusi ning see mitmepalgelisuses on märk seismisest uue ajastu künnisel. Rahuliku arengu korral oleks ajaloo kulg möödapääsmatult viinud ristiusu omaksvõtmisele ida- ja läänepoolsetes naabermaades esinenud mudelit järgides: esmalt võtnuks uue usu vastu sotsiaalne eliit, seejärel ka lihtrahvas. Paraku läks teisiti ning 13. sajandi jaoks paratamatu arengu kristliku maailma- ja ühiskonnamudeli suunas lõikasid ära Saksa idaekspansioon ning vallutus. Pärast vallutust Läti Henriku kroonika lõpeb 1227. a kirjeldusega saarlaste ristimisest ning hilisema 13.14. sajandi kohta valitseb kirjalikes allikates pea täielik vaikus. Teame, et juba vallutusperioodil kujunes kirikute võrk, et rahva sekka asusid elama preestrid ning et algsed puukirikud asendusid peagi kivihoonetega, mille seinu kaunistasid ristiusu sõnumit edastavad seinamaalingud. Kirjalikest allikatest teame, et saarlased on 13
annaabi.ee 
