suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks Peterburi likool Venemaal. Nukogude vimu kehtestamine ja Eesti omariikluse vljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasiprdumise. Idadiasporaa vhenemisel oli ka teisi phjusi - stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku judis 1941. ja 1949. aasta kditamiste ja Punaarmee mobiliseerimise tagajrjel Nukogude Liitu umbes 50 000 eestlast. Aastaid
haridus-, usu- ja kultuurielu, side Eestimaaga, ühtne kompaktne külakogukond ning eraldumist soosivad kohalikud olud Siberi mitmerahvuselises ühiskonnas. Võõrsil on oldud üle sajandi. Nõukogude võimu kehtestamine ja Eesti omariikluse väljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasipöördumise emamaale. Aastatel 1920-1923 pöördus Venemaalt emamaale tagasi üle 37 000 eestlase. Eestlaste idadiasporaa vähenemisel oli ka teisi põhjusi stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hävitamine, mobilisatsioon Teise maailmasõja ajal, mis viis sõtta küladesse alles jäänud mehed.
annaabi.ee 
