Viikingid kui kultuurikandjad
Kui Gröönimaa
skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal
kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv
kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt.
Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega.
15. sajandil Gröönimaal Skandinaavia asustus hääbus. Viimased arheoloogilised leiud,
mis tunnistavad skandinaavlaste asustusest Idaasulas, pärinevad 15. sajandi lõpust. Asustuse
kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi
kaasa ikaldusi, põhjustas inuitide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist
Euroopaga. Inimesed haigestusid näiteks rahhiiti ja skorbuuti. Võimalik, et mingi osa inimesi
rändas Gröönimaalt uuesti välja. Umbes 1500 asukat võis lahkuda Ameerikasse.
4.4 Viikingite seos Ameerikaga