Viikingid kui kultuurikandjad
geograafiliselt lõuna pool. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa
on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud.
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva,
millest 14, umbes 500 asukaga, jõudsid kohale. Teised teeleasunud hukkusid jäämägede vahel
või pöördusid tagasi. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Idaasula
(Eystribygd) ja nüüdse Gotthabi kohale Lääneasula (Vestribygd). Skandinaavia asustuse
hiilgeaegadel, 12.-13. sajandil elas seal 3000-5000 inimest.
Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. aastal
1125 loodi ka Gröönimaa piiskopkond. Saarel oli
üle kümne kiriku. Saaga järgi olevat Erikri
kristlasest naine lasknud nende talu juurde ehitada
Gröönimaa esimese kiriku, mille juurest on
väljakaevamistel leitud 155 hauda. Sinna võib
annaabi.ee 
