ARVUTI AJASTU ALGUS
Computer e Elektooniline Numbrite Arvutaja Ja Kompuuter) (PILT 1.), mis oli mõeldud
suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid
arvutusi. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ja võttis enda alla terve toa.
Esimene kommertslik arvuti, LEO (Lyons Electronic Office), loodi Inglismaal 1951. aastal.
1953 aastal täiendati LEO mudelit veelgi. 1954. aastal oli arvutimüük juba päris hästi
arenenud. Ja müüdi lausa 450 IBM650 tüüpi arvutit. 1958. aastal leiutati SAGE arvutivõrk
ehk otse tõlgituna Poolautomaatne Maakeskkond, mis võimaldas USA ja Kanada radarid ühte
võrku liita. Kuid juba samal aastal ehitas Jaapanis Eiichi Gotoesimene selle maa elektroonilise
arvuti NEAC 1101 (PILT 2). 1960. aastal disainis AT&T spetsiaalselt telefonid – andmefonid,
mis võimaldasid arvutis olevaid andmeid muuta analoog-signaalideks, mida sai siis telefoni
liini pidi saata kaugete maade taha