KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS
Šariaat ehk seadus
sisaldab kõiki Allahi nõudmisi inimestele. Šariaat tugineb Koraanil. Liialdatult võib öelda, et
Koraani abil on inimestele edastatud Jumala seadus, Jumal ise on Koraanist välja jäetud.
Šariaati uurivat teadust (tõlgendamine ja rakendamine) nimetatakse fiqh-ks. Šariaat sisaldab
usulise käsuõpetuse ja jumalateenistuse korda, räägib juriidilise ja poliitilise elu
korraldamisest. Šariaat jaguneb kaheks: ibadat ( inimese ja Jumala vahelised suhted) ja
mu’amalat (inimeste omavahelised suhted). Šariaati ei ole kodifitseeritud, seda on sajandeid
edastatud ühelt juristide põlvkonnalt teisele.2
Islami õiguse muudab teistest õiguskultuuridest erinevaks selle arhailisus ja kodifitseeritud
normide puudumine. Selle õiguse komponentideks on religioon, moraal ja tava.3
1.2 Islami karistusõigus
Islami karistusõiguslikke suhteid reguleerivaid sätteid nimetatakse ukubat (karistus). Ukubat