Ravimit ei tohi anda inimesele liiga vähe, ega liiga palju. Kui anda haigele mõnda ainet liiga palju siis see liigutab samuti keha keemilist tasakaalu, seega inimene ei saa terveks. Samuti liiga väikese koguse andmine ei paranda keha. Praktikas ei saavutanud iatrokeemia haigustega võitlemisel tolle aja traditsioonilise meditsiiniga võrreldes ei paremaid ega halvemaid tulemusi, sest haigused jäid endiselt niiöelda jumala nuhtluseks ja nende üleelamine olenes ka üksnes jumala tahtest. Iatrokeemik võis paljudel kordadel ainult näiliselt edukalt haigust ravida. Samas tõi iatrokeemia harrastamine meditsiinimaailma erinevaid haigustele lähenemise viise, näiteks kuidas vaadelda haigusi kui keemiliste ainete tasakaalu häiret organismis ja ravida neid vastavate ainete abil ning see, et ravimi mõju oleneb doseerimisest. Samuti avaldas see meditsiinile teatavat ideoloogilist mõju, kuna ta õhutas ravimisel otsustavamalt tegutsema, julgemini traditsioonilisi ravimeetodeid
t. maagilisel ja keemilisel teel. Ravimina on seejuures tähtis alkeemiliselt saadav imepärase toimega kvintessents (quita essentia). Siiski tuleb tõdeda, et praktikas ei saavutanud iatrokeemia kui meditsiiline alkeemia epiteemiatega võitlemisel tolle aja traditsioonilise meditsiiniga võrreldes ei paremaid ega halvemaid tulemusi, sest epideemiad jäid endiselt niiöelda "jumala nuhtluseks" ja nende üleelamine olenes ka üksnes "jumala halastusest." Alkeemik-iatrokeemik võis üksnes juhuslikult edu saavutada või näiliselt edukalt ravida. Mõned uued ravimid (näiteks elavhõbedapreparaadid süüfilise vastu) ja printsiibid (näiteks: vaadelda haigusi kui keemiliste ainete tasakaalu häiret organismis ja ravida neid vastavate ainete abil, ravimi mõju oleneb doseerimisest jt.), mis seejuures meditsiinipraktikasse toodi, olid ikkagi iatrokeemia kui alkeemilise toimingu kõrvalproduktid. Iatrokeemia avaldas aga meditsiinile teatavat niiöelda
annaabi.ee 
