Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.Kiviaja iaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad jaalguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma.Kiv sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist
,c a.vukatest vesinik- Hingamise kziigus koguneb rakkudesse sr.isi- e:.s: vee molekulide happegaas. See lahustub vees ja tulemusena E: ree temperatuuri moodustuvad karbonaatioonid (HCO. ja CO.'? ). =- iaja need sidemed :a Tiks touseb fotol Inimesel kanduvad need rakke timbritsevasse st'acasI auru? koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsu- desse, kus organism COr-st vabaneb. Ertitro-
annaabi.ee 
