temas olemas olevate laengute summa ei ole null. Sel juhul omab keha tervikuna laengut. Makrokeha võib käituda laetud kehana isegi siis, kui temas leiduvate laengute summa on null, aga temas olevate positiivsed ja negatiivsed laengud ei jaotu kehas ühtlaselt. Näiteks kui neutraalse elektrijuhi lähedale asetada positiivselt laetud keha, kogunevad juhi vabad elektronid selle positiivse laengu poolsele pinnale ning sinna tekib makroskoopiline negatiivne laeng. Elektrilaengu ülekanne. Hõõrdeelekter Hõõrdeelekter on üks staatilise elektri liik. Hõõrdeelekter ehk triboelektriline efekt on nähtus, kus teatud kehad omandavad elektrilaengu (hõõrdeelektrilaengu), kui neid teatud muude kehadega intensiivselt hõõruda. Kas keha omandab positiivse või negatiivse laengu, oleneb keha materjalist. Elektrilaengu ülekandel liiguvad elektronid elektrijõudude mõjul kehast, kus neid on rohkem, kehasse, kus neid on prootonite arvuga võrreldes vähem.
Elektrilaengu ülekanne ja hõõrdeelekter Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Elektrilaengu ülekandel elektronide hulk ei muutu, ainult osa elektrone liigub ühelt kehalt teisele. Kui kehad hõõrdumisel pärast kokkupuudet teineteisest eraldada, on neil suuruselt võrdsed eriliigilised elektrilaengud. Kuidas kandub elektrilaeng negatiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale?
FÜÜSIKA. Särtsuõpetus 1.1-1.2.1 Hõõrdeelekter- staatiline elekter Staatika- paigalolevad laengud Metallis võnguvad ioonid tasakaaluasendi ümber. Elektronid liiguvad kaootiliselt Reostaat- muudetav takisti Vooluallikas- tekitab püsiva elektrivälja. EI ANNA VOOLU! Elektrolüüt- vedelik, mis juhib elektrit. Selles on pos ja neg ioonid Elektroenergeetika- hõlmab kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng- (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus Q=It Q= laeng (1C= 1 kulon) I= voolutugevus (1A) t=aeg (1 sek) Laeng suureneb= jõud suureneb kaugus suureneb-=jõud väheneb !Samanimeliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud Elementaarlaeng- vähim võimalik laengu väärtus Algosakesed- prootonid, neutronid, elektronid Aatomi tuum- prootonid (+) ja neutronid, selle ümber tiirlevad elektronid (-) Iga keha laengu suurus- algosak...
näiteks sireeniga sõitva kiirabi auto möödumisel. Kaasahelisemise põhjuseks on resonants. See seisneb keha võnkeamplituudi suurenemises, kui sundiva jõu sagedus langeb kokku kehale omase omavõnkesagedusega (sagedus, millega keha hakkab võnkuma, kui see tasakaalust välja viia ja siis vabaks lasta). Heli kiirus õhus on umbes 340 m/s. Heli kiirust saab ise määrata kaja abil. Kaja on heli peegeldumine kaugelt suurelt tõkkelt (mets, mägi). Elekter ja magnetism. Hõõrdeelekter. Elektrostaatiline induktsioon. Alalis- ja vahelduvvool. Metalli ja pooljuhi takistuse sõltuvus temperatuurist. Püsimagnet. Ferromagneetik. Vooluga juhtme ümber olev magnetväli. Elektromagnetväli. Lenzi reegel. Hõõrdeelekter. Mõlemad kehad laaduvad ja sealjuures erimärgiliselt. Samast materjalist kehade hõõrdumine ei põhjusta elektriseerumist. Hõõrumisel puutuvad kehad mõnedes
5 Kas on võimalik olukord, kus kahe samanimeliselt laetud keha vahel mõjuv tõukejõud on võrdne nulliga? On küll, kui on kasutada metallrõngas ja metallkuulike. 6 Kaks võrdse suurusega laengut asuvad teineteisest teatud kaugusel. Kummal juhul on väljatugevus neid ühendava sirge keskpunktis suurem kas siis kui laengud on erinimelised või siis, kui nad on samanimelised? Erinimelised 7 Kaldpinnalt allalibisev keha elektriseerus (hõõrdeelekter). Kas see avaldab mõju libisemise kiirusele? Jah. 8 Elektrivälja jõujooned ei lõiku kunagi. Miks? Elektrivälja jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugevuse vektor on puutujaks. Igas punktis on vaid üks elektriväljatugevuse väärtus ja suund 9 Elektrostaatika katsed õnnestuvad hästi kuiva õhuga ruumis. Miks? Kuna niiskus mõjutab laengute käitumist.
annaabi.ee 
