keskkonda 140 riigis kogupikkus 1,3 mln km Raudtee ehitus on kallis- tulus ainult pikkade vahemaade ja suurte veoste korral ( mlj. t /a) Põhja riikides 100 km kohta 4-13 km raudteid Lõuna riikides 100 km kohta 0,1 km raudteid Raudteetransport Tulemuslikult toimib vaid koos teiste transportidega Tööviljakus on kõrge, vedude omahind madal Pikad kaubaveod või kuni 1000 km reisijateveod Prantsuse kiirrong TGV sõidab kiirusega 300 km/h, hõljukrongid kiireimad ( max kiirus 431 km/h) Veetransport (mere- ja siseveetransport) Jaotatakse 1) ranna 2) välislaevanduseks Mereteedel piiramatu läbilaskevõime, laevadel suur mahutavus, väike kütusekulu 2/3 maailma kaubavedudest meritsi keskmine kaugus 5000km Sõltuv suurte veosekoguste koondamisest, looduslikest tingimustest Veetransport Atlandi ookeanis pool merelaevanduse veostest, 2/3 sadamatest Põhja riikide sadamad universaalsed, Lõuna
Reisijateveol on rongi energiakasutegur umbes kolm korda suurem kui autol ja viis korda suurem kui lennukil. Hõljukrong suudab võtta järsemaid tõuse ja teravamaid kurve kui ratastega rong, mistõttu maastikul pole vaja teha nii palju muudatusi. See ei takista ka senist maakasutus, sest liiklustrass rajatakse umbes 10 meetri kõrguste sammaste otsa. Rataste puudumine muudab ka sõidu väga sujuvaks, sest puudub vibratsioon ja müra. Reisijatele on hõljukrongid väga mugavad juba sujuvuse ja tasase sõidu pärast, kuid lisaks sellele on rong on ka väga täpne ja rongis pole vaja kinnitada turvavöösid ning sõidu ajal võib rongis vabalt ringi liikuda. Valmis hõljukrong ja sellele mõeldud raudtee on väga säästlik ja keskkonnasõbralik, kuid probleeme esineb ehitamisel. Ehitamise muudab raskeks see, et ülijuhtivus tekib ainetes väga madalatel temperatuuridel,
annaabi.ee 
