Igiliikur
curiosa" aastast 1664 kirjeldatakse kõrvuti nende aegade kõige
põhjapanevamate tõsimeelsete füüsikaseadustega ka igiliikureid. Samas
mööndab autor, et ,, mitte kõik säherdused masinavärgid ei tarvitse
funktsioneerida", kuid esitleb samas Johann Joachim Becheri kohutavalt
keerukat konstruktsiooni. Mainzi kuurvürstt laskis selle jaoks isegi ehitada torni,
mille ajanäitaja pidi töötama just igiliikuri jõul, vajamata pommide vinnasttamist.
Raamatu ,,Hypomnemata mathematica" tiitellehel (1586, autoriks hollandi
matemaatik Simon Stevin) ilutsevad ebalevad sõnad, mida saaks tõlkida umbes
nii: "Imed, kuid ka mitte imed". Muide tollesamas üllitises kasutati esimesena
jõudude parallelogrammi mõistet. Vaatamata niisugusele kainele tõdemusele
tutvustas seesama kirjutis omapärast igiliikurisüsteemi kahest, erineva kaldega
pinnast ja kuulikeste ahelast. Autor oli veendunud, et nii tekib peatumatu