Keeleteaduse alused II
mitterelevantsetel nähtustel nagu mälu piirangud, kõrvalepõiked, tähelepanu ja huvi
muutused ning keeleteadmiste kasutuse (juhuslikud või iseloomulikud) vead reaalses
esituses". Kui Chomsky arvas, et esitus ei kuulu lingvistika uurimisvaldkonda, ("juhul,
kui lingvistika tahab olla tõsine teadus"), siis tänapäeva kõneetnograafia peab just seda
poolt eriti oluliseks. Dell Hymesi järgi ei erine eri keeli kõnelevate inimeste keeleline
teadvus niivõrd selle poolest, kuidas on maailm mingis keeles kategoriseeritud (nagu
on arvatud klassikalises keelelise relatiivsuse ehk nn Sapir-Whorfi hüpoteesis, vaid
pigem selle poolest, kuidas on keel kasutusel igapäevaelus. Sapiri ja Whorfi tüüpi
keeleline relatiivsus grammatika ja sõnavara tasandil on sekundaarne ja baseerub
primaarsel sotsiolingvistilisel relatiivsusel