Anaximenes Anaximenes(u. 588- 524 e.Kr.) on eelmise nooremaid kaasaegseid ja tõenäoliselt ka tema õpilane. Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk. Tema meelest oli ka ürgaineks õhk. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes ,,hingeõhku"). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias--tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam-- tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolk...
38. Ioonia natuurfilosoofia Joonia ja Mileetose koolkonnad (VI-V saj. e. Kr.) olid esimesi filosoofiakoolkondi, presokraatikud, lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest, tegelesid müütiliste kujutluste ümberformuleerimisega. Ühiseks põhiküsimuseks oli, mis on oleva alge. Rajasid õpetuse materiaalsest ürgalgest, milleks oli mingi konkreetne aine või protsess. Sellist aine, jõu ja elu vahel mittevahetegevat lähenemist nimetatakse hülosoismiks (elustatud mateeria teooria, hylos `aine', zon `elus'). Thales (624-545)- kõige alus on vesi ja kõik saab jälle veeks. Maa on lame ketas, mis ujub vee peal; lainetus põhjustab maavärinaid. Suutis ennustada päikesevarjutust ja oskas seda seletada asjaoluga, et kuu varjas päikese.Egiptuses viibides mõõtis esimesena püramiidide kõrguse (varju pikkuse järgi). Anaximandros (610-547) - elu algalus on apeiron (`piiramatus, lõpmatus'), mis on määratlematu aoriston. (Kaasaegsed arvasid, et A
annaabi.ee 
