Retk algas ja suured ohud ootasid neid ees, nii mõnedki maksid oma eluga selle võrratu eliksiiri joomise eest. I peatus Lemnose saarel, kus elasid ainult naised. Naised mässu tõstnud ja kõik mehed tapnud peale vana kunni, kelle tütar oli naiste pealik Hypsipyle. Võtsid argonaudid lahkelt vastu ja kostitasid neid ka teemoonaga. Herakles lahkus peagi retkest, sest ta relvakandja Hylas, keda kangelane oli väga armastanud uppus nümfi käeläbi. H läks Hylast otsima ja ei naasnudki. Järgmine seiklus harpüiadega. Rauk teadis, mis mehi ees ootas. Z ja Herale ei meeldinud, karistuseks iga kord harpüiad sõid ta toidu ära ja jätsid rõveda haisu endast järele, iga kord kui üritas sööma hakata. Ainsana said aidata argonautidest Borease, suure Põhjatuule pojad. Pojad järgmisel korral kui rauk Phineius hakkas sööma, sööstsid kohe harpüiadele järele ja hakkasid koletisi mõõkadega nuhtlema
"argonautide" nimetus. Iason lähetas kullerid igasse Kreekamaa linna, et kutsuda teisigi vapraid heeroseid ohtlikule teekonnale kaasa. Peagi oli meeskond koos: umbes 40 meest, teistel andmetel 45 või isegi 50. Kaasa tulid Dioskuurid (Ilusa Helena kaksikvennad Kastor ja Polydeukes), Theseus, laulja Orpheus, Achilleuse isa Peleus jt. Kaasa tuli ka Herakles, kuid poolel teel jäi argonautidest maha. Ühes vahepeatuses jäi sangar ootama oma sõpra Hylast, kes läks allikast vett tooma ja kes jäigi kadunuks. Müüdi kohaselt röövisid ilusa nooruki nümfid (seega noormees uppus). Teel Kolchisesse juhtus argonautidega mitmeid seiklusi, mis aga kunstnikke suurt köitnud pole. Küll aga on kunstnikke paelunud argonautide viibimine Kolchises ja sellele järgnenud sündmused. Kui Kolchise kuningas Iasonilt kuulis, mis kreeka sangareid tema poole tõi, teeskles ta, et
annaabi.ee 
