Andrus Kivirähk „Mees kes teadis ussisõnu“
hoida enda pettekujutelmadest ning oletab, et vaid see on ainuõige maailmanägemise viis. Siit
edasi jõuamegi traagika juurde.
Sest - olgugi ussidega koos argitark - on Leemet kahtlemata sealjuures, ja võibolla isegi
ennekõike, traagiline kangelane. Mis teeb siis meie argitarga kangelase traagiliseks? See, et ta
tekitab meis kurbust ja kahetsust, nii nagu klassikalised tragöödia elemendid ette näevad.
Klassikalise tragöödiaga seoses aga ei ole sugugi kohatu rääkida hybrisest või hamartiast. Ehk
siis puudustest, mis viivad kangelase heast olukorrast halba, teatud sisemised iseloomuvead,
mis vältimatult suunavad kangelase saatust.
Hybris on ju traditsiooniliselt traagiliste kangelaste peamine tunnusjoon - nad tegutsevad
sellest ajendatuna ning just selle pärast kohtuvad nad oma saatusega, nii nagu see neile ette
tuleb. Üheks sagedaseks väljenduseks siin on lähedaste õnnetu hukkumine ja selle tagajärjel
saabuv äng ja kahetsus