Need on tuntud kui lühiperioodilised komeedid. Teisi, mis pöörduvad tagasi tuhandete aastate pärast, nimetatakse pikaperioodilisteks komeetideks. · Halley komeet · Tuntuimaks komeediks on Halley komeet, mille ilmumisest on teateid aastast 239 eKr. · . Käesoleval sajandil on Halley komeet Päikese lähedalt möödunud 1910 a. ja 1985. a. Uuesti on teda oodata 2061. a. Tema tiirlemisperiood on 76 aastat. Hyakutake komeet · Selle komeedi leidis jaapani astronoom Yuji Hyakutake. See juhtus 1996. aasta 31. jaanuaril. · 25. märtsil lendas ta vaid 15 miljoni kilomeetri kõrguselt üle Maa põhjapooluse. 17P/Holmes · 17P/Holmes avastati 06.11.1892 Briti amatööri Edwin Holmes'i poolt. · Oktoobris 2007 hakkas see komeet 42 tunni jooksul kiiresti helenema. · Hawaii ülikooli astronoomid mõõtsid Holmesi pea läbimõõduks 9
KOMEET • Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Nimetus • Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komētēs, mis tähendab “pikajuukseline”. • Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Ehitus • Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba • Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma • Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. “Sabad” • Loonsaba- suunatud päikesest eemale, koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. • Tolmusaba- koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähe mõjutab. • Nõrkadel komeetidel harilikult saba puudub. Tiirlemisisperioodid • Pikaperioodilisi komeete pärineb päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. • Lühiperioodilised Neptuuni taga ...
Komeet Hale-Bopp 1997.a. kevadel (märts/aprill) oli taevas taas võimalus jälgida ühte ilusat vaatemängu. Nimelt oli Maa lähedusse jõudnud Hale-Bopp'i komeet. Ennustuste järgi pidi see komeet olema veelgi heledam kui 1996.a. kevadel meid külastanud Hyakutake komeet. Hale-Bopp'i komeet avastati sõltumatult kahe ameerika amatöörastronoomi poolt 1995.a. 23. juulil. Sel ööl vaatlesid Alan Hale New Mexico-s ja Thomas Bopp Arizonas Amburi tähtkujus paiknevat täheparve M70 (Messier'i kataloogi objekt nr.70) ja märkasid selle läheduses nõrka udust objekti, mis osutus uueks komeediks. Nagu ikka komeetide avastamisel, antakse talle avastaja(te) nimi. Nii saigi uus komeet nimeks Hale-Bopp.
· Komeedid on sama vanad kui Päikesesüsteem. · Enamik pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. (Öpik-Oorti pilv on ammendamatu komeediallikas, kus võib hulpida miljoneid komeete). · Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Tuntumad komeedid: 1. Holmes 2. Hale-Bopp (tõukas enesetapule 39 USA Heavens Gate´i nimelise kultusrühmituse liiget) 3. Halley komeet 4. Hyakutake (ilmus 1996. aastal) Ehitus · Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. 1. Komeedi tuum on korrapäratu ja koosneb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. Lähenedes Päiksele, hakkab selle kiirgus komeedi tuuma sulatama see hakkab aurama, eritama gaasi ja tolmu. Kiirgusrõhk ja päikesetuul puhuvad tuuma ümbritseva aurupilve sabaks, mis on alati suunatud Päikesest eemale. 2
vahendab Novaator ScienceDaily uudist. Komeedi tuumast väljapaiskunud ioniseeritud gaasid põrkavad kokku päikesetuule ehk Päikeselt lähtuvate laetud osakestega ning pidurdavad neid oluliselt. Seeläbi tekib komeeti ümbritsev lööklaine, mida kasutatigi komeedi suuruse hindamiseks. 2007. aasta jaanuaris ja veebruaris lõikus Ulyssese teekond juhuslikult komeedi C/2006 P1 McNaughti sabaga. Varem on Ulysses kohtunud ka Hyakutake komeediga (seni pikima mõõdetud sabaga komeet) 1996. aastal. Peamiselt Päikese uurimiseks mõeldud kosmoseaparaadi missioon algas 1990. aastal. McNaught on viimase 40 aasta heledaim komeet ning oli lõunapoolkeral selgelt nähtav ka päevavalguses. Komeedi saba suurimaks pikkuseks mõõdeti 2007. aasta algul 35 kraadi. Kui Ulysses McNaughti sabast läbi sõitis, asus komeedi tuum juba kaugusel, mis võrdub pooleteise Maa ja Päikese vahemaaga
Veebruaris teatasid NASA teadlased vee avastamisest Kuul ja kunagisest vee olemasolust Marsil. Ümber Kuu tiirlev automaatjaam Lunar Prospector leidis jääalad Kuu polaaralade päikesevarjuliste mäekülgede pinnakihtides . Ümber Marsi tiirlev automaatjaam Mars Global Surveyor leidis aga Marsil ligi miljard aasta vanuse nüüdseks kuivanud jõesängi. Lisaks sellele viitasid vaatlused, et vett võib olla ka Jupiteri kaaslase Callisto pinna all, hiljuti meid külastanud Hyakutake ja Hale-Bopp'i komeedis, ja ka mitmel pool mujal Universumis. Vee tähtsus elu tekkeks on häasti teada. Need avastused muudavad elu otsingud maailmaruumis optimistlikumaks. Eelnevale sekundeerib ka mitme uue PLANEEDI avastamine väljaspool Päikesesüsteemi. Seni on need planeedid olnud Jupiteri suurused ja suuremadki hiidplaneedid, millel elu on väga vähe loota. Esimene teade võimalikust Maa- suuruse plaaneedi leidmisest saabus aga käesoleva aasta alguses.
Komeet koosneb tuumast, mis koosneb peamiselt jääst ja kividest, koomast, tuuma ümbritsev aurustunud veest ja tolmust väga hõre „atmosfäär“ ning sabast veelgi hõredam jääkristallidest ja tolmust moodustis. Komeedi saba on Päikese valguse poolt sabale avaldatava rõhu tõttu alati suunatud Päikesest eemale Komeetide tiirlemisperioodid võivad olla kas: lühikesed – see tähendab 20 … 200 aastat – näiteks Halley komeet, Hyakutake komeet, Hale-Bopp. Selliste komeetide orbiit ulatub kaugeimas punktis napilt Jupiteri orbiidi taha. pikad – see tähendab üle 200 aasta – näiteks McNaugh’i komeet (92,6 tuh. aastat), Westi komeet (6 milj. aastat). Nende orbiit ulatub kaugeimas punktis kaugele Päikesesüsteemist välja Leidub ka ühekordseid, mitteperioodilisi komeete, mille orbiit pole ellips vaid parabool (või koguni hüperbool) – sellistele komeetidel pole antud nime vaid neid tähistatakse C2000, C2001 jne.
annaabi.ee 
