Laia leviku saavutas heaoluriik 20. sajandi keskpaigaks. Algul arvati, et riigi ulatuslik sekkumine majandusse ja sotsiaaltoetuste maksmine kestab niikaua, kuni riigid on II Maailmasja hvingust taastunud. Paraku lks areng teistmoodi 1960.1970. aastatel teenused ja toetused hoopis suurenesid. Lne- Euroopas lks sotsiaalkuludele juba kolmandik vi enam riigieelarvest, pensioni- ja tervisekindlustus oli umbes 90 protsendil elanikest. Heaoluriigist oli saanud niisugune hiskonnakorraldus, mille hvesid ja teenuseid tarbis praktiliselt kogu elanikkond. Kuna maailmamajandus kasvas, siis olid ka riigi tulud suured ning toetuste maksmisega probleeme ei tekkinud. Kik paistis olevat sedavrd hsti, et 1960-70-aastaid hakati kutsuma heaoluriigi kuldajaks. 1980-ndatel aastatel, kui naftahindade tus maailmaturul oli majanduskasvu alla surunud, muutus heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Makse laekus vhem, ent samas oli ttuid ja vaesunud inimesi, kes abi vajasid rohkem. Mitmetes riikides tekkis
Erakondade peamien eesmrk on esindada rahva huve. Erakonna phikonna , milles on esitatud ideoloogiline orientatsioon ning ngemus hiskonna arenemisest, nimetatakse erakonna hiskonna programmiks. Valimised on erakondade jaoks thtsad, sest vimu ei saa haarata. Phikiri snastab erakonna philised poliitilised eesmrgid, liikmelisuse tingimused. lesehituse ja juhtimise prinsiibid. ##MAKSUD## Tasuta haridus tnu maksetele. Mida rohkem makstakse makse, seda rohkem saaadakse riigi poolt hvesid. Ilma maksudeta pole ldse riiki. Maksud peavad olema mistlikus piirides, et poleks maksupettusi. Eesti maksud jagunevad kaheks: 1)Riiklikud makdus - kehtestab riigikogu 2)Kohalikud maksud - kohetestab linna volikogu Tulumaks - makstakse teenitud tulupealt (sotsiaalmaksu mr 3%, makstakse, et isik oleks sotsiaalselt kaitstud) Hasartmngu maksud - maksavad need kes tegelevad seda (Eesti Loto, Olympic Casino) Kibemaks - tarbiv maks.
annaabi.ee 
