toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa ja kaevandatakse ka diatomiiti. Haritavast maast hõlmavad umbes 90% heina ja karjamaad. (joon. 7.). Põllumajanduse põhiharuks on liha ja liha- piimakarjandus. Koduloomadest peetakse veiseid, lambaid, hobuseid, sigu ning kodulinde. Toidukultuuridest kasvatatakse kõige rohkem kartulit, kaalikat, salatit ja redist. Palju on kuumaveeallikate veega köetavaid kasvuhooneid, eriti pealinna Reykjaviki läheduses Hveragerdi asulas. Peale köögivilja kasvatatakse kasvuhoonetes veel kõrvitsalisi, viinamarju ja banaane. Püütakse hülgeid, kogutakse linnusulgi, lõigatakse turvast ja töödeldakse kala. Veonduses on olulisel kohal laeva ja lennuliiklus. Peamine väljaveokaup on kala ja kalasaadused, järgnevad alumiinium, ferrosiliitsium, diatomiit ja villased esemed. Tähtsaimad väliskaubanduspartnerid on USA, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa.
Alates 1928. aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki. Et tulemused olid edukad, otsustati kütmist laiendada kogu linnale. Selleks rajati lisaks looduslikele kuumaveeallikatele rida puurauke, millest saadakse 87 kuni 138°C temperatuuriga vett. Looduslikule küttele on seni üle viidud kuni 90 % Islandi pealinna majadest. Analoogiline küttesüsteem ehitati ka Selfossi linnas Reikjavikist edela pool, mille lähedale Hveragerdi rajati Islandi esimene geotermiline jõujaam. Ehitamisel on uued jõujaamad. Taupo vulkaanilises vööndis Uus-Meremaa Põhjasaarel kasutasid maoorid juba ammu kuumaveeallikaid toidu keetmiseks ja pesupesemiseks. Aastal 1940 alustati sealsete rikkalike auruvarude ekspluateerimiseks puurimistöid, mis viisid 193-MW võimsusega Wairakei geotermilise jõujaama ehitamisele. Analoogilised jõujaamad töötavad veel Jaapanis ja Kalifornias ning on ehitamisel või neid on kavas
annaabi.ee 
