Kohtades, kus ei ole min ega max tingimusi täidetud, interfereeruvad lained ikkagi, aga sellisel juhul on liitumise tulemus miinimumi ja maksimumi vahepealne. Valguse difraktsiooniks nim füüsikalist nähtust, mille puhul lained painduvad tõkete taha (valguse sattumist varju piirkonda). Avastas 1815. aastal prantsuse füüsik Fresnel. Ta lähtus Huygensi printsiibist: ,,Iga ruumipunkt, kuhu valguslaine jõuab, on ise uueks laineallikaks." Valguse difraktsiooni selgitamisel kasutatakse HuygensFresneli printsiipi: ,,Igat lainepinna punkti vaadeldakse elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega." Varju piirkonnaks nim seda ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d~). Ava difraktsioonil paiknevad heledad ja tumedad ribad alati avaga paralleelselt.
ühe ühiku võrra. piirkonda. Seletuse aluseks on HuygensFresneli printsiip. Igat ruumipunkti võib 1 Kuna vaatlustest on selgunud, et kiirusvektorite suunad on 3
annaabi.ee 
