Niki de Saint Phalle
Kui saalis tuled
põlema läksid ja inimesed püsti hakkasid tõusma, oli mul naljakas tunne. Ma olin ära unustanud,
et olen etendusel olin niivõrd sisse elanud toimuvasse. Samamoodi oli vahepeal ka raamatuga,
mis on minu puhul tegelikult väga haruldane. Kui on igav raamat, siis ma loen lehekülgi, et palju
veel lõpuni on jäänud, kuid kui on hea, siis ma ei pane tähelegi kui leheküljed mööduvad. Selle
raamatu puhul tundsin ma nii ühte kui teist. Mõned seigad olid äärmiselt huvvitavad, kuid
vahepeal ei saand ma üldse aru, millest parasjagu loen, sest olin mõtetega mujal olnud. Diego
tekitas nii mõneski kohas jälestust ja vastikust. Samas vahel oli ta armas ja hooliv ning näitas
oma armastust Frida vastu. Kui Frida Trotskiga magas, oli mul tunne, et paras Diegole! Omad
vitsad peksavad! Üldiselt oli raamat nauditav, lugu piisavalt intrigeeriv ning tempo oli hea. Ma
hindan väga kõiki neid teadmisi mida olen saanud erinevatest kunstiajaloo raamatutest, mida
annaabi.ee 
