Teises osas oleme tunnistajateks ühe olevuse eluteele sünnist surmani. Kolmandas osas saab kõik lõhutud ja nihestunu tagasi tasakaalu. Tasakaal sesneb heades inimsetes, kes tavaliselt märkamatuks jäävad, kuid kes mängivad olulist rolli meie igapäevases elus. Antud ballett tekitas minus palju mõtteid, nimelt Miks me aina kuhugi kiirustame ja ignoreerime ümberringi toimuvat ega naudi elu? Kas ma olen midagi igast sündmusest kaasa võtnud ja õppinud? Ballett oli huvitvalt lavastatud, kokku olid viidud tants ja muusika. Eriti meeldis vahelõigud, milleks olid luuletused. Muusika ei olnud harjumuspärane ja tihtipeale jäi mulje, et see on hetke improvisatsioon. Tantsijad olid väga proffesionaalsed ja tegid kõik oma keerulised liigutused lausa liueldes, jäi mulje nagu nad on vabad ja tants pole seatud. Robert Schumann (18101856) ühendab endas romantismiajastu geniaalse ja kannatava kunstniku kuju
mosaiigi tööd. Algul tundus see nii lihtne, et mis see ikka teha on, aga siis, kui tegema hakkasin nägin kui raske see on. Algul oliküll lihtsam kujundeid teha ja need ära värvida aga hiljem need kokku panna sobima see oli juba raskem. Kuid kokkuvõtteks tulid kõigil huvitavad tööd. Kohapeal kuulsime, et on võimalik teha ka ehteid jne. Minuarsut oleks päris tore veel minna ja nüüd proovida midagi muud. Kohapeal oli sellinem õnu õhkkond ja giid räääkis kaq väga huvitvalt kõik oli väga tore. Adamson-eric sündis 18. august 1902 Tartu 2. detsember 1968 Tallinn) oli eesti maali- ja tarbekunstnik.Adamson-Eric sündis pere kuuest lapsest neljandana. Tema isa, Jaan Adamson, oli Tartus riidekaupmees ja ema, Anna (neiupõlvenimega Lachmann), oli kunstnik.Adamson-Eric õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, viiendast klassist alates Hugo Treffneri gümnaasiumis.Aastal 1923 siirdus Adamson- Eric Berliini sooviga õppida tarbekunsti
annaabi.ee 
