näinud pole veel mitte keegi. Sakslase Andreas Heinecke loodud idee oli minu jaoks ebatavaline: külastaja peideti täielikku pimedusse, pakkudes avastamiseks nähtamatut ümbrust ja omaenese peidetud võimeid. Näitus "Dialoog pimeduses" toimus Tallinnas Vabaduse väljakul Ahhaa keskuses. Minu jaoks erakordne näitus, mille sarnasel ei olnud varem olnud. Oluline erinevus tavapärasest näitusest oli see, et sõna otseses mõttes "näha" ei olnud midagi. Tegemist oli huvitva kogemusega. Umbes tund aega kestis selle väljapaneku külastamine läbi erinevate keskkondade. Helid olid alles, mõtted liikusid peas tavapärasest kiiremini, kummaline närv tungis naha alla ja süda lõi paar kiiremat lööki. Veidi oli hirm. Arvatavasti kartus tundmatu ees. Need olid minu isiklikud esimesed emotsioonid näitusel. Tund uues maailmas, mis oli väga teistmoodi. Raske on kõike läbielatut kirjeldada, sest kogetud emotsioonid olid nii erinevad.
gooti raekoda, üks Euroopa vanimaid seni tegutsevaid apteeke Raekoja platsil ja kirikud. Oleviste kirik oli 15. ja 16. sajandi vahetusel oma 159-meetrise torniga teadaolevalt maailma kõrgeim ehitis. Loomulikult märgitakse Eestit tema ilusate naiste pärast. Samuti on kõigi inimestega lihtne suhelda, ning enamus nooremast põlvkonnast oskab inglisekeelt arusaadavalt rääkida. Tallinna ööelu on ka kindlasti huvitva. Siin leidub mitmeid klubisid väga erinevate pidudega igale maitsele. Kui Põhja-Eestis on vaatamisväärsusteks pigem ehitised, siis Lõuna-Eestiga on lood teised. Vaatamiseks on lausa loodud kindlasti Piusakoopad, pühajärve järve ümbrus. Lõuna eestis on palju ilusaid järvekesi, enamus kohtades saab telkida. Näiteks on Valga armas nostaligiline linnake, rääkimata Põlvast. Niisama tasub mägistel teedel ringi sõita, loodus on väga kena
annaabi.ee 
