Rahvuslik liikumine Eestis
läbiviija, sellest ajast alates venestus mõnevõrra nõrgenes, aga ei kadunud. Tänu sellele algas
uus tõus rahvuslikus liikumises. Nüüd toimus selles aga muutusi. Kui varem oli selle
kandepinnas maal ja maaharitlased, siis nüüd linnaharitlased. Uut tõusu arvestatajse aastast
1846, kui Postimehe toimetajaks sai J. Tõnisson (1868-?), õppis õigust, oli uuema põlvkonna
haritlane. Postimehe endine omanik K.A.Hermann otsustas Postimehe maha müüa, ise ei
huvitnud sellest, Tõnissonist sai omanik. Postimehe ümber kogunes seltskond rahvuslikult
meelestatud haritlasi, kes olid selle kaastöölised: A.Kitzberg, P.Põld, J.Luiga. postimehe
lugejaskond oli eeskätt L-Eesti jõukad taluomanikud, linnakodanikud. Jõukas klassist kõrvale
jäävale tähelepanu ei pööratud. Tõnisson astus aktiivselt välja saksastumise vastu
(venestamine pealesunnitud), a saksastumine palju meelest loomulik käik. Kasutas eesti keelt
kõikjal
annaabi.ee 
