asusid sügaval püramiidi all, kuhu pääses keerukaid käike mööda. Püramiidi ees valvas vaarao näo ja lõvi kehaga olend sfinks. Püramiidid, astmikpüramiidid ja mastabad moodustasid surnute linna Gizas. Sagedaste haudade rüüstamiste tõttu hakati hiljem vaaraosid matma matusetemplitesse Karnakis, Luksoris, kus olid kaljusse raiutud keeruliste käikudega hauakambrid ja moodustus nn. Kuningate Org kõrbes. Huvitaim on vaarao Ramses II kaljuseina raiutud ülisuurte istuvate kujudega tempel Abu Simbelis ja paremini säilinud oli 20.sajandini puutumatuna püsinud Tutanhamoni haud. Templeid ehitati jumalateenituseks ja nendes suurtes ristkülikukujulistes kõrge müüriga hoonetes oli siseõu, mida ümbritses palju sambaid. Sambad meenutasid taimi (papüürus, palm, lootos) ja nende ülaosa oli laiem, moodustades kapiteeli. Templi väravaehitust nimetatkse pülooniks, mis on 2 kaldu